MTÜ Haridusselts Kultuuripuudutus loodud eraldiseisva asutusena 2019. aastal, kuid meie tegutsemise ajalugu ulatub aastaase 2016, mil tegutsesime MTÜ Aruvälja Suurküla Seltsi koosseisus. Aastatel 2017-2019 kuulusime MTÜ Haridusselts Schola Audruensis haldusalasse. MTÜ Haridusselts Kultuuripuudutus korraldab mitmeid noortele suunatud haridus- ja kultuurivaldkonna projekte partnerasutustega koostöös. MTÜ tegutseb kokku kahes riigis – Eestis ja Lätis(esindajad tegutsevad Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel, Riias, Jelgavas, Mārupes ja Tukumsis). MTÜ poolt on eri sündmuste korraldamisesse kaasatud üle 40 inimese(nende seas sekretärid, kokad, abilised, pedagoogiline personal, raamatupidajad, info- ja turundustöötajad) ja MTÜ-ga seotud Eesti haridusasutustes õpib igapäevaselt üle 7000 õpilase. Toimunud ürituste loetelu on leitav siit.

MTÜ peamisteks koostööpartneriteks on Pärnu linn, Väike-Maarja vald, Mulgi vald, Jõõpre Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Lindi Lasteaed-Algkool, Kõmsi Lasteaed-Algkool, Lindi Rahvamaja, Abja Gümnaasium, Peetri Lasteaed-Põhikool, Rakke Kool, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Paide Gümnaasium, MTÜ Audru Lastelaagrid, Aruvälja Lasteaed, Jõõpre Lasteaed, Lavassaare Lasteaed, Aruvälja Külakeskus, Virtsu Kool, SIA MGM Company, FIE Didzis Melderis ja MTÜ Aruvälja Suurküla Selts.

Projekt Suvekool Audrus toimub alates 2016. aastast ja käesoleval aastal toimub juba 8. laager, mis kannab seekord nime Suvekool Audrus 2023. Laagrit valmistame ette koostöös Abja Gümnaasiumi, Jõõpre Kooli, Jõhvi Gümnaasiumi, Virtsu Kooli, Rakke Kooli, Kõmsi Lasteaed-Algkooli, Jakob Westholmi Gümnaasiumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Peetri Lasteaed-Põhikooliga.

Järgnevalt saate lugeda kõikide koolide kohta lähemalt.

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Kooli ajalugu loetakse alates 1898. aastal tegevust alustanud Tallinna Väikelastehoiu Seltsi koolist, mille õpetajaks tuli 1903. aastal Jakob Westholm. 1905. aastal sai temast kooli juhataja ning 1907. aastal sai ta loa asutada III järgu erakool.aastal valmis koolimaja Kevade 4. Läbi mitme etapi täitus Jakob Westholmi soov 1923. aastal – siis sai kool nime Jakob Westholmi Poeglaste Õigustega Erahumanitaargümnaasium. Selle vormimütsiks sai musta randiga kirsipunane tekkel ja märgiks kuldne tammetõru, mis hiljem paigutati kolmnurga sisse. Kooli vilistlaskogu asutati 1927. aastal. Kooli deviis on “Per aspera ad astra”.

1940. aastal valmis uus, Baltikumi moodsaim koolimaja Kevade 8. Augustis 1940 kool likvideeriti ja gümnaasiumiosa ning kaks vanemat progümnaasiumi klassi ühendati likvideeritud Tallinna Prantsuse Lütseumi eakaaslastega Tallinna 7. Keskkooliks. Vastvalminud majja asutati uus algkool. 1946. aastal paigutati sellesse majja Tallinna 22. Keskkool, mille viimane poistekooli lend lõpetas 1954. aastal ning kool muudeti segakooliks.

1964. aastal loodi esimene muusika süvaõppeklass Nõukogude Liidus, mis töötas Zoltán Kodály metoodika alusel. 1965. aastal alustas esimene keskkooli muusika süvaõppeklass. Koolis on alati olnud edukad koorid, kooli segakoor Kevade ühines segakooriga Noorus 1976. aastal. 1997. aastal pandi alus inglise keele süvaõppele. Tallinna 22. Keskkool sai Jakob Westholmi nime tagasi 1989. aastal ning nime Jakob Westholmi Gümnaasium 1996. aastal. Vilistlased Roman Toi ja Jaan Kross lõid kooli hümni “Üks kool” 1998. aastal.

Hetkel õpib 36 klassikomplektis 984 õpilast.

JÕÕPRE KOOL

1766. aastal mainiti Jõõpres esimest korda kooli olemasolu. 1876. aastast on säilinud esimene koolimajaks ehitatud hoone Jõõpre kiriku kõrval. Jõõpre uus koolihoone asub endises Jõõpre mõisa pargis ja on valminud 2001. aastal. Peahoonele lisandusid 2004. aastal spordihoone ja 2013. aastal ehitatud lasteaed Jõmmu. Jõõpre vana koolimaja lähedal jõekäärus on 300- aastased looduskaitse all olevad pärnad. Seest tühjad puud on pesaks kakkudele ja sellepärast on Jõõpre Kooli sümboliks öökull.
Praegune kool kannab nimetust Jõõpre Kool, mis koosneb Jõõpre põhikoolist ja Jõõpre, Aruvälja ning Lavassaare lasteaiast. Kokku on kooli-ja lasteaialapsi 203 ja 43 õpetajat ning töötajat.
​
Koolis tegutseb Audru huvikooli muusika-ja kunstikooli osakond, lisaks sellele tegutseb 23 huviringi: näiteringid, robootika, rahvatants, spordiringid
Meil on head sportimisvõimalused: spordisaal ja erinevad väljakud jalg-, korv- ning võrkpalli mängimiseks. Koolinoorte loovtöödena on valminud välijõusaal ja turnimisväljak.
Kooli pargiala aitab suvel aednikul korras hoida aastatepikkuse traditsiooniga õpilasmaleva rühm.

LINDI LASTEAED-ALGKOOL

Lindi Lasteaed-Algkool on väike 4-klassiline lasteaed-algkool Pärnu linna Audru osavalla Lindi külas. Meil on 26 õpilast ja 40 lasteaialast. Meie küla on kaluriküla.

“Lapsekeskne, looduslähedane, suurte tegudega väike kool”

Lindi kalurikülas tegutsev kool soovib tõsta piirkonna laste ning nende vanemate oskust tähtsustada rohkem oma kodukoha ümbrust, eeskätt merd. Lindi Lasteaed-Algkooli eesmärgiks on kasvatada õpilastest keskkonnasäästlikud tulevikuinimesed, kes suudavad mõjutada ka ümbritsevaid inimesi. Lindi Lasteaed-Algkooli pere soovib, et kogukonna inimesed kannaksid edasi kaluriküla pärimust, oskaksid hinnata kodukohta ja tema väärtusi nii hetkel kui ka tulevikus. Merekeskkonda puudutava teadlikkuse tõstmiseks õpitakse koolis ka merebioloogiat.

KÕMSI LASTEAED-ALGKOOL
Kõmsi Lasteaed-Algkool asub Lääne-Pärnumaal, Lääneranna vallas. Vallas on 5438 elanikku. Valla eripäraks on see, et vald hoiab töös 7 kooli, millest 2 on algkoolid ja 4 põhikoolid ja 1 gümnaasium.
Meie majas asub 2 rühmaga lasteaed ja 6-klassiline algkool. Kokku on meil 61 last. Enamus õpilasi on kohalikust külast, kuid on ka mujalt kooli sõitvaid lapsi. Koolil täitub sellel kevadel 36. tegutsemisaasta.
Väikese kooli selgeks eeliseks on, et iga laps on märgatud ja toetatud. Oleme püüdnud arvestada laste eripära ja vastavalt on võimaldatud rohkem aega ja tähelepanu.
Pidev majanduslik kesisus on meid loovateks muutnud. Oskame säästlikult majandada ja väärtustame taaskasutust. Püüame palju oma kätega luua – nt. kooli park, kuhu igal aastal istutavad puu alustajad ja lõpetajad; heategevuslaadad, et korjata omaosalust projektiga taotletavatele õppevahenditele – muusikariistad, lasteaiale voodid, mänguväljak. Koolis tegutseb ka muusikaring, kus saab õppida klaverit, kitarri, flööti. Iga kahe aasta tagant valmib koolil oma muusikal nagu ka näiteks käesoleval, 2020. aastal.

PEETRI LASTEAED-PÕHIKOOL
Peetri Lasteaed-Põhikooli lasteaia ja põhikooli osas õpib kokku 1 204 last. Kool asub Tallinna külje all Peetri alevikus Rae vallas. Tegemist on noore kooliga, kool avati 2009. aasta 1. septembril.
Peetri kool on õppeasutus, kus rakendame uuenduslikke ja innovaatilisi õppeviise eesmärgil, et meie kooli õpilane saaks elus edukalt hakkama, oleks õnnelik, ennast tundev ja elus toimetulev inimene. 2009. aastal valiti meie kool Microsofti innovaatiliste koolide programmi, mis koondab erinevaid uuendusmeelsemaid koole üle maailma. 2013. aastal pälvisime „Hea kooli rajaleidja“ konkursil ühena kolmest koolist Eestis TÜ eetikakeskuse tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2013“.
Peetri Lasteaed-Põhikool tegeleb teadlikult õpilastele elus vajalike harjumuste kujundamisega ja jätkab programmi „Liider minus endas“ (LME) lõimimisega meie kooli õppekavasse. LME programm põhineb Stephen R. Covey „Väga efektiivse inimese 7 harjumuse“ põhimõtetel. Programmi pea-mised põhimõtted on lihtsad: elus oluliste põhiväärtuste arendamine, vastutuse võt-mine ja kandmine, iseenese tugevuste ning nõrkuste tundmine ning head suhted ja koostöö kaaslastega.

ABJA GÜMNAASIUM
​Abja Gümnaasium on üldhariduskool Viljandimaal, Mulgi vallas, Abja-Paluojal.
Laste õpetamist alustati Abja-Paluojal 1912. aastal.

2020-2021. õppeaastal õpib Abja Gümnaasiumis 230 õpilast. Abja Gümnaasium on kool, kus tegutsevad põhikool ja gümnaasium ühe õppeasutusena. Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on kujundada õpilastest inimesed, kelle teadmised, oskused, tõekspidamised ja väärtushinnangud vastavad põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustele.
Gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida kolme õppesuuna vahel:
∙ Meedia- ja majandus
∙ Sisekaitse
∙ Sport
Koolil on välja kujunenud mitmed traditsioonilised üritused. Näiteks sügisene tervisepäev, iga-aastane õpilaskonverents, advendikontserdid, jõululaat, peastarvutamise võistlus, maastikumäng „Keeristorm“ ning kooli mälumäng.

Abja Gümnaasiumi missiooniks on kujundada elus edukalt ja sotsiaalselt toimetulevat harmoonilist inimest õpioskuste arendamise, õpetamise, eneseteostuse võimaldamise ja motiveerimise kaudu.
Visioon – Abja Gümnaasium on õpilassõbralik, jätkusuutlik ja uuendusmeelne kool, kus on turvaline õpikeskkond ja toetatakse iga õppija arengut.

Abja Gümnaasiumi põhiväärtused:
Väärtustame kooli ajalugu ja pikaajalisi piirkondlikke traditsioone.
Väärtustame turvalist ning sõbralikku töökeskkonda.
Väärtustame tervislikke eluviise ja keskkonnasäästlikkust.
Väärtustame positiivset õpihoiakut, mille aluseks on järjekindel ja süstemaatiline õppimine. Väärtustame oma kooli tunnet ja kooli head mainet.
Kool on innovaatiline, koostööaldis ja avatud uuele.

Abja Gümnaasiumi põhieesmärgid:
Õpilased saavad konkurentsivõimelise keskhariduse, Abja Gümnaasium on elujõuline ja jätkusuutlik kool.
Abja Gümnaasium annab õpilasele võimaluse omandada mitmekülgseid teadmisi ja oskusi, olla edukad kõrgkoolides, kutse omandamisel ja tööturul.
Õpilase õppimine on motiveeritud.
Kool on kogukonnas mainekas ja õpilaste seas populaarne.
Hariduslike erivajadustega laste märkamine ja toetamine ning neile tugiõppe rakendamine, andekate õpilastega tegelemine.
Tihe koostöö lastevanemate ja teiste huvigruppidega.
Koolis on mitmekülgne huvitegevus.

JÕHVI GÜMNAASIUM
Jõhvi Gümnaasium on riigigümnaasium Ida-Virumaal Jõhvi linnas. Kool alustas tegevust 2015. aastal. 2019. aasta kevade seisuga õppis koolis 430 õpilast
Jõhvi Gümnaasium on kakskeelne. Lisaks 100% eestikeelsele õppekavale on võimalik õppida ka õppekava järgi, milles 60% aineid õpetatakse eesti ja 40% vene keeles. Kevad 2019 seisuga õpib täielikult eestikeelse õppekava järgi 175 õpilast 430st. Kooli hoolekogu leiab, et 2021/22. õppeaastast kooli astuvad noored võiksid haridust omandada ainult eesti keeles. Jõhvi Gümnaasiumi hoone projekteeris arhitekt Maarja Nummert. Ehitust alustati 2014. aastal. Ümara kujuga hoones on trepid vaid teiselt kolmandale korrusele minemiseks, esimeselt teisele minemiseks on kaldteed. Koolimajas puudub aula, mida asendab hoone keskel asuv klaaslaega aatrium. Hoone katusel asub avatud terrass. Gümnaasium kasutab ühiselt kõrvalasuva põhikooliga spordihoonet, kööki ja raamatukogu.

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUM
Tallinna Õismäe Gümnaasium on üldhariduskool, mis asub Tallinnas Haabersti linnaosas aadressil Õismäe tee 50. Tallinna Õismäe Gümnaasium asutati 1977. aastal Tallinna 9. Keskkooli nime all. 1978. aastast alates on Tallinna Õismäe Gümnaasiumis alates teisest klassist võimalik õppida süvitsi saksa keelt. Aastal 1989 nimetati kool ümber Tallinna Õismäe Humanitaarkeskkooliks ja aastal 1997 Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiks.
Aastal 2010 ühendati Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiga Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium. Seoses koolide liitmisega hakkas senine Õismäe Humanitaargümnaasium kandma Tallinna Õismäe Gümnaasiumi nime. Kool koliti ümber senise Väike-Õismäe Gümnaasiumi hoonesse aadressil Õismäe tee 50; eelnevalt teostati hoones kapitaalremont.
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi hüüdlause on “Amat victoria curam” (tõlkes “Võit armastab hoolt”).